lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

Eesti looma­kaitsjad astuvad Norra huntide kaitseks välja

Norra valitsus on määranud sellel talvel hukule terve hundikarja. Ja seda hundialal, mis on vaid 5% Norra territooriumist ning kus huntidel peaks olema tugevam õiguslik kaitse kui ülejäänud Norras.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ja nende Norra kolleegide hinnangul loob Norra valitsuse hiljutine otsus ohtliku pretsedendi - see on esimene kord pärast hundi tagasitulekut Norra loodusesse 1990ndatel aastatel, kui huntidele lubatakse pidada jahti hundialal.
MTÜ Loomuse liikme ja Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juristi Katrin Velsi sõnul põhjendab Norra valitsus otsust vajadusega "leevendada konflikti ühiskonnas", mis valitsuse arvates kaalub üles seaduses sätestatud nõude hunti kaitsta. “Tegelikkuses on otsus poliitiliselt ajendatud – selle otsusega püüab valitsus tulla vastu nendele poliitilistele jõududele, kes soovivad hundiasurkonda Norras äärmiselt ohustatud tasemel hoida,” ütles Vels.
Hunt on Norras äärmiselt ohustatud liik ja kantud Punasesse Raamatusse. Norras leidub kuni 74 hunti, mis moodustab osa Skandinaavia hundiasurkonnast, mille suuruseks on hinnanguliselt 410 hunti. Täna on huntide küttimine Norras seadusega keelatud.
“Ökoloogide hinnangul on ka Eestis huntide olukord üsna halb. Seda peamiselt liigse jahisurve, suure häiringu ning elupaikade tükeldatuse tõttu,” sõnas MTÜ Loomuse liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski. “Hunt kui tippastmekiskja ja metsasanitar on metsakooslustele suure
tasakaalustava jõuga, reguleerides tõhusalt väiksemate kiskjate ning saakloomade nagu metskitsed arvukust. Et hundid saaksid täita oma ökoloogilist rolli, peaks nende populatsioon olema tunduvalt suurem, kui need hinnanguliselt 100-200 võsavillemit, kes täna moodustavad Eesti hundiasurkonna.”
Turovski leiab, et Norra seisukord on Eesti omast tunduvalt hullem.
“Eestist mitmeid kordi suurema pindalaga Norrasse on arusaamatu ja häbiväärse hävitamispoliitika tagajärjel alles jäänud vaid mõnikümmend hunti ja valitsuse hiljutise otsusega kütitakse praegu üks kolmandik nendest õnnetutest loomadest ära,” kommenteeris Turovski.
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles toetama Norra loomakaitsjate üritust lõpetada hundi kui intelligentse, inimkartliku ja ökoloogiliselt väga väärtusliku suurkiskja arutu hävitamispoliitika.

Lemmik

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
elektritsaabtasutablogspotcom 01.03.2019 16:21
Eesti hundid hoiavad Eestit viletsuses. Kütuseta autode abil Maaülikooli tudengid kingivad Eestile igal aastal kümme miljardit eurot. https://www.ohtuleht.ee/943270/puhu-tuul-maaulikooli-tudengid-massavad-suruohu-joul-tootava-autoga 2009 aastal Jarmo Tuisk kirjutas sedasi :" Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse." Kui arvestada inflatsiooni ja seda,et rahakurssi pandi lambist,ning hinnad pandi laest siis selle aja 10 miljardit krooni on praegused 10 miljardit eurot. Sellest on hea,et suruõhu jõul töötaval autol autokütuse paaki ei olegi olemas sellel mootoril sest kasutatav hapnik tuleb õhust ja tasuta. Suruõhu jõul töötava autoga autosid peab riik ise hakkama tootma ja Eesti kodanikele jagama neid autosid tasuta sest siis igal aastal Eesti saab rikkamaks 10 miljardi euro võrra. Lihtsam on vist riigil toota vesiniku autosid sest neid juba toodetakse Jaapanis,Inglismaal,Fordi tehases-siis jagada Eesti kodanikele neid autosid tasuta sest siis igal aastal Eesti saab rikkamaks 10 miljardi euro võrra. Katsetada pole vaja suruõhu jõul töötava autoga ,mujal maailmas on juba katsetused tehtud,asi toimib. suruõhu jõul töötava autoga ja vesiniku autodega peatab inflatsiooni ja viib Eesti elukeskkonna looduse keskele kus on tervislik elada,ilusasse ja vaiksesse loodusesse kus eestlased saavad elada metsa serval taludes... Maaülikooli tudengid kinkisid igale Eesti kodanikule tohutu lotovõidu. Loe õhtulehe artiklit : "Puhu, tuul! Maaülikooli tudengid mässavad suruõhu jõul töötava autoga"