lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriipraktilinesisuturundusuudised

Cavalier king charles spanjel – koer, kellele meeldib meeldida

Cavalier king charles spanjel on ­Suurbritanniast pärit väike ja energiline ­koeratõug, vastavalt oma nimele ­suurepärane seltsiline ehk seltsikoer.

Kindlasti on Cavalier king charles spanjel üks populaarsemaid väikekoeri, kes on suurepärane perekoer, kellega saab ka igasugu asju harrastada, sest talle meeldib olla koos omanikuga. Neile on loomulik meeldimispüüd.
Talle meeldib omanikuga üheskoos jalutada metsas või pargis või olla lihtsalt üheskoos kasvõi kodus. Ajakirjast “Your Dog” lugesin 2009. aastal, et see on tõug, kes on õnnelik lihtsate asjade üle, olgu see siis pikk jalutuskäik või lõkke ääres istumine.
Selle suurepärase ja vahva koeratõuga aitab tuttavaks saada Terje Erdmann, kes töötab assistendina Eesti Kennelliidus ja on ka Eesti Cavalier King Charles Spanielite Tõuühingu esinaine.

Terje Edrmann ja tema koerad
Terje ostis oma esimese tõukoera 1994. aastal ja selleks oli saksa dogi. Esimesed kaks koera olidki saksa dogid, pärast nende lahkumist võttis Terje endale 2004. aastal landseeri. Terje lisab, et ta oligi “suure koera inimene”, kuid tema lapsele pakkus huvi võistlus “Laps ja koer”, siis pidi Terje lapsele kogu aeg koera “laenama”, sest kuidas sa ikka väikest last landseeriga ringi saadad.
Seetõttu otsustati terve perega, et tuleks võtta peresse ka väike koer, et laps saaks käia trennis, näitustel jne. Uuriti ja mõteldi, ja väljavalituks osutus cavalier, sest tegu on ju tõuga, mis sobib tervele perele.
Esimene cavalier tuli Terje peresse 2007. aastal. Terje ootas kutsikat üle aasta, sest neid oli sel ajal veelgi raskem saada. Kohe alustas Terje tööd ka cavalieride tõuühingus, sest oli ta varem löönud kaasa nii saksa dogide kui ka landseeride tõuühingu töös.
Täna on Terjel kodus viis koera – kolm neist cavalierid (10aastane Jeff ehk Royal Fantasy Oriental Prince, 6kuune Freddie ehk Charnell Scaramouche ja 9kuune Raff ehk Royal Fantasy Your Highness) ning kaks papilloni.
Mul avaneb võimalus uurida Terjelt seda, et kas suure ja väikese koera vahel on ka mingisugust vahet, midagi, mis on teisiti?
Terje kinnitab, et kui tal olid suured koerad, siis ta oli suure koera inimene, kes mõtles, milleks talle väike koer. Väikese koera asemel võiks ju kassi võtta. Päras seda, kui Terje ellu tulid väikesed koerad, siis see arvamus muutus: “Väikesed koerad on inimesele füüsiliselt lähemal, kontakt nendega on hoopis teistsugune, kui suure koeraga. Võtad sülle ja neid võib olla ka mitu.”
Aga ikkagi, miks just cavalier? Terje tõdeb, et cavalierid on üsna kindla peale minek. Aastatega on nad aretatud suurepärasteks seltsikoerteks, kusjuures neil ei ole taustal ka seda, et nad oleksid jahikoerad, nii nagu teiste spanjelitega on. Terje lisab, et kui cavalier mõnda lindu või kassi märkab, siis need temas ikkagi huvi tekitavad, kuid mitte jahikirge.
Cavalieri elu eesmärgiks on inimesele meeldida ja omanikuga/ omanikega koos olla. Leebe ja ­rahulik koer. Terje lisab sedagi, et ka cavalieride karvahooldus on lihtne.

Cavalierid Eestis – üsna popp tõug
Kuningas Charles II lemmikspanjelid jõudsid Eestisse 1991. aastal. Esimese cavalieri tõi Eestisse Heli Järvet, kellele kuulub kennel Helandros, kusjuures Heli Järvet tegeleb cavalieridega ka täna.
Terje kinnitab, et cavalier on tänases Eestis üsnagi populaarne koeratõug, kuid õnneks mitte hullupööra moekas. Eestis on suuremaid kasvatajaid neli-viis, on paar alustavat kennelit ja on mitmeid ühe koera inimesi, kes “teevadki ainult ühe pesakonna”. Kuna Terjel on olnud ainult isased cavalierid, siis tema pesakondadega ei tegele, kuigi tema uus koer – kuuekuune kutsikas, kes Eestisse tuli Inglismaalt, on sedavõrd nimekate esivanemate kutsikas, mistõttu juba praegu tehakse väiksele poisile “ettepanekuid” pesakondade tegemiseks/ aretustööks. Terjet ajab see veidi isegi naerma, las väike noormees saab ikka suureks, küllap siis jõuab ka nendel teemadel rääkida.
Kuna Eestis cavalieride kutsikaid väga tihti siiski saada ei ole, siis on neid toodud siia ka Lätist. Cavalierid on populaarsed Soomes, Venemaal ja Lätis. Terje lisab, et Eestis toimunud suurematel rahvusvahelistel koertenäitustel on ringis tavaliselt ca 30 cavalieri, kuid cavalieride erinäitus Eestis on kõige suurem Eesti erinäitus üldse. Sel aastal lõi erinäitusel kaasa 209 koera, kusjuures kohal oli koeri kaheksast riigist!
Siinkohal oleks mõistlik veidi rääkida ka king charles spanjelist. Ka nende kasvatajaid Eestis on, aga neid on vaid paar kennelit. Cavalieri sugulastõug king charles spanjel on veidi väiksem, ümmargusem ja lühema koonuga. Cavalier on oma iseloomult “rahvamees”, avatud ja kõikidega sõber, king charles spanjel ehk charlie on iseloomult nagu kass, ühe inimese koer.

Cavalier on koer, kes naeratab
Oma iseloomult on cavalier king charles spanjelid rõõmsameelsed, sõbralikud, kartmatud, seltskondlikud ja tahavad omanikule meeldida. Mõned selle tõu esindajad võivad olla arad, kuid neid koeri aretuses ei kasutata. Cavalierid sobivad hästi ka lastega peredesse. On öeldud, et cavalier king charles spanjel on koer, kes naeratab kogu oma olemusega. Terje kasutab cavalieri iseloomustamiseks sõna “hurmur”, kusjuures nii see ju tegelikult ongi.
Kuna nad tahavad omanikule meeldida ja nad on intelligentsed, tasakaalukad, siis võib nendega harrastada koerasporti, näiteks rallikuulekust, aglityd. Eestiski on olnud cavalier, kes on käinud agility MM-võistlustel, kuigi Terje tõdeb, et cavalier ei suuda võidu joosta sheltiedega, kes võistlevad agilitys cavalieridega ühes klassis. Kuid ka Eestis on väga kiireid cavaliere.
Kuna cavalierid naudivad seltskonda ja tegevust, siis saavad nad suurepäraselt hakkama ka koertenäitustel. Cavalieridel meeldib olla koos inimeste ja ka teiste cavalieridega. Terje naerab, et üks cavalier tunneb teise cavalieri ära juba väga kaugelt.
Cavalier sobib hästi igasse peresse, sest ta sobib inimestele, kes on aktiivsemad – cavalier võib metsas ka 10 kilomeetrit jalutada/ liikuda. Kuid ta sobib ka rahulikumale inimesele, või kui omanik on näiteks kodus haige, siis võib cavalier päev otsa ka diivanil lamada. Cavalier ei muutu sellest närviliseks, ta ei nõua, et teeme nüüd ometi midagi. Cavalier suudab oma perega kohanduda.

Põnevate värvitoonide ja ilusa karvkattega koer
Cavalier king charles spanjel on väike koer, tema keha on ruutjas, turjakõrgus on 30-35cm, kaal 5,4-8,2kg. Paljud isendid, eriti suuremad isased kaaluvad sageli ka rohkem. Koera silmad on suured, avatud, tumedad ja ümmargused, asuvad teineteisest üsna kaugel. Nende pilk on pehme ja leebe, väljendusrikas, sõbralik ja aval. Sellised igati nunnud tegelased.

Kõrvad on pikad ja rikkaliku siidise karvaga
Karvkate on samuti pikk, siidine, käppade otsas, varvaste vahel on lahedad pikad tutid, mida ära lõigata ei tohigi. Karvkattel võib veidi lainelisust olla, kuid lokilisust ei tohi olla, seda siiski esineb.
Lubatud värvitoonid on: kolmevärviline (trikoloor), Blenheim, rubiinikarva (ruby) ja musta-pruunikirju (black and tan). Pealeal võiks olla väike täpp, nn kuninganna Elisabethi sõrmejälg, mis esineb korrapärase laiguna. Kõikidel cavalieridel seda siiski ei ole, ja ei ole ka Terje koertel seda sõrmejälge.
Blenheim on levinuim värvitoon – sügavat tooni kastanpruunid selgepiirilised laigud pärlvalgel põhjal. See värvikombinatsioon sai nime Blenheimi lossi järgi, kus kasvatati paljude tänapäeva cavalieride esivanemaid. Terje kõige noorem koer on just seda tooni. Kui panna kokku kaks vanemat, kes mõlemad on Blenheimid, siis sünnib neil ka ainult seda värvitooni kutsikaid.
Kolmevärviline (trikoloor) on teiseks levinuim – musta-valgekirju, punaste märgistega. Terje kaks koera on just seda värvitooni. Kui panna kokku näiteks kolmevärviline ja Blenheim, siis võib sündida erinevat värvitooni kutsikaid.
Rubiinikarva (ruby) on haruldaseim värvitoon – ühevärviline sügav, roostekarva punane, valged märgised ei ole lubatud, kuigi neid võib esineda.
Musta-pruunikirju (black and tan) – must peab olema ronkmust, punakaspruunid märgised peaksid olema silmade ülapoolel, põskedel, kõrvalehe sees, rinnal, jalgadel ja saba alumisel poolel. Punakaspruun värv peaks olema kirgas, valged märgised ei ole soovitavad. Terje lisab, et musta-pruunikirju cavalieri värvitoonid on sarnased dobermannile, nende karvkate on rikkalik ja lisab, et rubiinikarva ja musta-pruunikirju cavalieride populaarsus on tõusuteel.
Sellel tõul ei ole töömahukat karvahooldust, nagu mitmel teisel spanjelitõul. Loomulikult peab ka nende rikkalikku karvkatet kammima ja pesema, kuid trimmingut ega erihooldust karv ei nõua.

Tervisega võib olla probleeme
Cavalier king charles spanjelitel võib esineda terviseprobleeme, südamehäireid (mitraalklapi haigus, mis võib selle tõu puhul avaldada juba enne viiendat eluaastat), kuid ka näiteks seljaüdi haigust ehk süringomüeeliat.
Viimati mainitud haigus on seotud sellega, et sellele tõule on aretatud suhteliselt väikene pea. Seetõttu ei mahu väikeaju pealuu sisse ja see on lükitud seljaüdikanalisse. Esimeseid märke võib näha siis, kui koer on kuue kuu kuni kuue aasta vanune. Koeral võib esineda närvivalu ja lõpuks ka liikumishäireid.
Terje kinnitab, et cavalieride tõuühing tegeleb just ka sellega, et terviseuuringud oleksid tehtud. Saan teada, et kõikidel aretuses kasutatavatel cavalieridel peavad olema tehtud terviseuuringud – südame-, silma- ja põlveuuringud. Meil süringomüeelia uuringut nõutud ei ole. Tomograafid selleks on ka meil olemas, kuid tegemist on vägagi kalli uuringuga. Terje leiab, et tihedamini aretuses kasutatud isastel võiks olla tehtud ka süringomeelia uuring.
Suurim nendest probleemidest on siiski probleem südamega, mida tõuühing soovitab teha üks kord aastas (ka kodustel cavalieridel, keda ei kasutata aretustöös). Tõuühing korraldab aastas (kord Põhja-Eestis, kord Lõuna-Eestis) ühist südameuuringut. Kohale on kutsutud südame- ja silmaarst, kes teevad ära ka põlveuuringu. Ühine uuring on märksa soodsam ja need cavalierid, kes on vanemad kui 7 aastat, nende koerte südameuuring tasutakse tõuühingu poolt. Siinkohal pean mainima seda, et cavalier king charles spanjel ei ole sugugi mitte haigem koeratõug, kui mõni teine tõug. Kuna cavalieride terviseuuringutega tegeletakse pikka aega ja pidevalt, siis võib jääda mulje, et neil on rohkem näiteks südameprobleeme, mis pole sugugi mitte nii.
Cavalieridel võib esineda ka keskkõrva mädast põletikku, mis on seotud jällegi aretustööga – lühike koon ja väike pea. Lühikoonulistel on kitsam neel, mistõttu võib vedelik koguneda keskkõrva, mis tekitabki põletiku. Põletik võib omakorda põhjustada seda, et koer jääb kurdiks. Keskkõrva põletiku tõttu võib koreal olla probleeme ka tasakaaluga ja kõrv võib lihtsalt ka valutada.
Ja üks asi veel, nii nagu paljude teiste spanjelitega, on ka cavalieridel omadus lõputult süüa ja ülekaaluliseks muutuda, mistõttu tuleb ka seda hoolega jälgida. Terje annab oma koertele toortoitu, sest toortoit aitab hoida koertel ka hambad paremas korras. Kui kuivtoitu anda, peaks jälgima cavalieride puhul ka, et kuivtoidus poleks liiga palju rasva.

Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik

0 kommentaari Lisa kommentaar