lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriipraktilinesisuturundusuudised

Bengali kass – pisike leopard

Kui Felis-sugupuusse kuuluv Aasia leopardkass ja samasse sugupuusse kuuluv kodukass kinkisid oma parimad omadused ühistele järglastele, sündis kaunis, leopardile sarnanev bengali kass.

Bengali kassiga aitab tuttavaks saada Arbo Seppel, kes toimetab koos abikaasa, Margarita Seppeliga kasvanduses „Maya Gold“, mis on loodudki selleks, et siin Eestis just bengali kassi kasvatusega tegeleda.

„Maya Gold“ kasvandus ja ­bengali kassid
Arbo meenutab, et bengali kassiga said nad tuttavaks juba 15 aastat tagasi, kui olid oma toonase esimese tõukassiga, pärslasega, kassinäitusel. Seal nägi ta esindusliku ja vahva välimusega bengali kassi, kelle omanik kinnitas, et see on ikka üks tõeline ja õige kass.
Miks just ikkagi see tõug? Arbo meenutab, et bengali kass jättis talle kohe esimesel kohtumisel (too 15 aasta tagune kassinäitus) väga efektse mulje. On ju bengali kass tõepoolest nagu pisike leopard, kes on ka lihaseline, tugev, samas hea liikuvusega. Arbo kinnitab, et toona ei olnudki bengali kassid sellise mustriga nagu praegu. Toona olid täpikeste-rosetikeste asemel hoopis nooleotste moodi kujundid.
Ja nii läkski - esimesed bengali kassid tõid Arbo ja Margarita Taanist, kuid enne seda tuli elamine korda seada, et taanlased ikka rahul oleksid, sest isane bengali kass vajas omaette „ruumi“, kuna kastreerimata isased kipuvad märgistama. Igal juhul olid Arbo ja Margarita esimesed, kes seda tõugu kassid Eestisse tõid.
Aastate jooksul on „Maya Goldi“ kiisudel olnud mitmeid pesakondi. Paljud neist on jäänud Eestisse, kuid „rännanud“ ka välismaale, nt Prantsusmaale, Sloveeniasse jm.
„Maya Goldi“ kiisud on olnud ka tublid näitusekassid. Arbo kinnitab, et aastaid tagasi käidi peaaegu igal nädalavahetusel kassinäitustel, kaugemate paikadena toob ta välja Zagrebi, Horvaatias, kuid ka Tšehhi ja Poola. Täna käiakse kassinäitustel oluliselt harvem.

Kodu kümne kassiga
Kas bengali kass on hea ja tubli näitusekass? Arbo kinnitab, et see sõltub paljuski ikkagi konkreetsest isendist. Ta meenutab ühte oma kassi, kes oli näitustel nagu boss, kes viskas ennast näituselaual pikali ja tundis ennast igati hästi, kuid on olnud ka teistsuguse käitumisega isendeid.
Täna on omanike kodus vahva talveaed, kus kassidel on vägagi mõnus olla, ja meie kohtumise ajal oli selles vahvas talvemajas isane ja emane kass ning neli imearmast ja vägagi aktiivset kiisupoega, üks ilusam kui teine. Kusjuures pean tunnistama, et vaatamata noorele eale (kolm kuud) oskasid need kiisupojad suurepäraselt ka fotograafile poseerida. Abiks küll aktiviseerisev mänguasi, kuid ikkagi. Kokku on kasse Arbo ja Margarita kodus kümme (seda küll koos nelja kassipojaga).

Välimuselt väike leopard
Bengali kass on silmapaistvalt tähelepanelik. Kui nad liiguvad, siis on märgata nende lihaseid, mistõttu võiks öelda, et ta justkui pisikene leopard, ja seetõttu ka silmipimestavalt ilus.
Bengali kass on atleetliku kehaehitusega, nad on musklis ja tugeva luustikuga. Isane bengali kass võib kaaluda mõnikord peaaegu 10 kilo. Oma välimuselt on ta ideaalne jahimees, kes on valmis kaua oma saaki varitsema, kõrgele hüppama ja mänglevalt ronima. Meie intervjuu ajal demonstreerivad oma oskusi nii täiskasvanud kassid, kui ka pisikesed „põngerjad“, kes on tõepoolest valmis kogu aeg tegutsema ja toimetama, rääkimata ronimesest ronimispuudel.
„Maya Goldi“ kodulehelt võib lugeda, et bengali kassidel on tugevad jalad ja tugevad ning pikad küüned, mis kasvavad väga kiiresti. Keha on neil pikk, kuid mitte sedavõrd väljavenitatud nagu orientaalidel, bengali kasside tagumised jalad on veidi pikemad kui esimesed, nende küüned on sisse tõmmatud, mistõttu saavad nad hääletult saagile ligi hiilida.
Ja veel – bengali kassi pea on keha suhtes väike, ja meenutab leopardi pead, kael on pikk ja tugev. Bengali kassil on äärmiselt väljendusrikkad silmad, kujult on need kergelt ovaalsed. Nende lõuad on tugevad, nina on suur ja lai, kõrvad on lühikesed ja ümmargused, teineteisest kaugel ja veidi ettepoole kaldu.
Bengali kassi saba on küllaltki jäme, ja seda nad hoiavad allalastult nagu paljud metsikud kassid seda teevad.
Nende karv on lühike ja pehme, aluskarva ei ole. Sain ka mina bengali kassi silitada ja pean tunnistama, et see tõepoolest tuletab meelde siidi. Siinkohal lisab Arbo, et juba hakatud „aretama“ ka pikakarvalisi bengali kasse, mis Arbo arvates pole ikka päris see.
Bengali kassi kõhualune on alati täpiline ja veidi heledam, kui muu karvkate. Käpaalused ja sabaots peaksid olema alati tumedad, peaaegu mustad.

Siidine ja läikega karvkate
Siidisel karvkattel on kaks põhimustrit – täpiline klassikaline leopard või marmor. Nende täpid võivad olla rosetikujulised, äärest tumedad ja seest veidi heledamad. Selline muster on omane looduses elavatele kaslastele, muudel kodukassidel sellist mustrit ei esine. Klassikaline leopardimuster on tõepoolest kõige populaarsem ja efektsem, kuid põnevad on ka valged bengali kassid, kes meenutavad oma välimuselt lumeleopardi.

Muster
Täpid on ümmargused või kolmnurga kujulised, mis asetsevad kehal juhuslikult või horisontaalsetes ridades.Verikaalsed jooned ei ole soovitatavad. Täpid võivad olla suured või väikesed või erinevad, mistõttu iga bengali kas oma nägu.
Rosetid on ringikujulised või poolringid, võivad meenutada käpa jälge. Roseti ümbrus on tumedam võrreldes roseti sees oleva tooniga. Rosetid peavad olema eraldi ega tohi sulada ühte ning mitte moodustama vertikaalseid jooni.
Marmori puhul saame rääkida keerulistest joontest, mis on samuti orienteeritud horisontaalselt,vertikaalsed jooned pole samuti soovitatavad.

Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik
Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar