Kui koeral on epilepsia, võivad suurepäraselt aidata looduslikud vahendid, näiteks tüvirakud, ravimtaimed ja akupunktuur.
Koerte epilepsia on suhteliselt levinud haigus ning krambihoog võib olla traumaatiline kogemus nii koerale endale kui tema peremehele, eriti esimesel korral, kui inimene on sunnitud vaatama, kuidas lemmikloom piinleb krampides. Ometi võib täie veendumusega öelda, et peaaegu iga koer toibub ja tunneb ennast pärast hoogu hästi. Täielikult kõigi juhtumite kohta seda siiski väita ei saa, kuna mõned krambihood on märksa ohtlikumad kui teised.Epilepsia toob kaasa ootamatuid ja kontrollimatuid muutusi koera käitumises, kuid nende raskusaste sõltub konkreetsest epilepsia vormist. Haigus tekitab patoloogilist aju stimulatsiooni ning selle all kannatab umbes 4% koeri.Koerte epilepsia vorme on mitmeid.Väikeste hoogude ehk kergete teadvushäirete puhul, mis on epilepsia kerge vorm, pole ravi tavaliselt vajalik. Haigushoo ajal vaatab koer nüril pilgul seina, hammustab ja lakub ise oma külgi või püüab kujuteldavaid kärbseid.
Suured hood on epilepsia levinuim vorm. Krambihoo ajal kukub koer maha, kaotab teadvuse, jäsemed muutuvad kangeks, loom väriseb, suureneb süljevool, võib tahtmatult urineerida ja roojata. Krambihoog võib kesta mõnest sekundist kuni mõne minutini.
Status epilepticus ehk epileptiline seisund. See on pidev hoog, mis kestab 30 minutit või kauem, või mitmete krambihoogude ahel lühikese aja vältel, koeral võib, kuid ei pruugi olla normaalse teadvuse hetki. See on eluohtlik erakorraline seisund, mille puhul on viivitamatult vajalik veterinaararsti abi.
Pikaajaline epilepsiahoog on mitmed korduvad hood lühikese ajavahemiku jooksul lühikeste teadvushetkedega hoogude vahel. Seda epilepsia vormi peetakse tihti ekslikult status epilepticus’eks. Ka selline hoog on eriolukord, kus on kiiresti tarvilik meditsiinile abi.
Iga kord, kui koeral tekib hoog, peaks peremees säilitama rahu ja püüdma rahustada ka koera. Peab hoolitsema, et looma läheduses ei oleks esemeid, mille vastu ta võiks ennast hoo ajal vigastada.
Tavalisemad põhjusedEnamikul juhtudel ei õnnestu konkreetse koera epilepsiahoo põhjust kindlaks teha – seda nimetatakse idiopaatiliseks epilepsiaks. On teada, et epilepsiahoogu võivad tekitada näiteks neerutalitluse häired, maksapuudulikkus, toksiinid, ajukasvajad, vaktsineerimine, koerte katku viirus, trauma ja halb toit.Mõne tõu puhul võib märgata geneetilist kalduvust epilepsiale – see kehtib beagle’itele, bokseritele, kollidele, dalmaatsia koertele, saksa lambakoertele, labradori retriiveritele ja šnautseritele (nii kääbusšnautseritele kui tavalistele šnautseritele).Kui vereanalüüside tulemused ei ole ühetähenduslikud, diagnoositakse idiopaatiline epilepsia. Kui nn suuri hoogusid esineb igal kuul, peab mõtlema vastavast teraapiast. Kui aga on kahtlusi ajukasvajale, peab koerale tegema kompuutertomograafia või magnetresonatsuuringu.Suurte hoogude korral soovitatakse tavaliselt fenobarbitaali. See on üpris tõhus vahend, kuid võib tekitada maksakahjustusi, seepärast on soovitav fenobarbitaaliga samaaegselt kasutada ka maarjaohakat (Silybum marianum).Veterinaararst soovitab regulaarselt kontrollida koera maksatalitlust ja teha vereanalüüse, et hinnata fenobarbitaali taset veres ning teha kindlaks, kas see ei ületa ravimiseks vajalikku määra. Kui fenobarbitaali tase on normi piires ning krambihood kontrolli all, võib annust vähendada; kui ravimi tase veres on liiga madal, peab annust suurendama.Maksapuudulikkusega koertel või juhtudel, kui fenobarbitaal ei aita, on soovitav proovida kaaliumbromiidi. Mõlemat ravimit võib kasutada koos.
Haigushoo ajal võib koerale pista pärakusse diasepaami (vaaliumi) küünlad. Kuid on ka mitmeid võimalusi, kuidas koera aidata ravimiteta.
Looduslikud alternatiivid
Toitumine. Viimasel ajal on tehtud lugematuid uuringuid toitumise rolli kohta paljude haiguste, sealhulgas ka koerte idiopaatilise epilepsia osas. Koera ei peaks toitma ebakvaliteetse toiduga, vaid andma talle allergiaohutut toitu, mille koostises ei ole nisu või teisi teravilju, gluteeni, piima, sojat ja veiseliha.
GammaCore®. See on mitteinvasiivne vagaal- ehk uitnärvi stimulaator, mida toodab ettevõte electroGore LLC (www.electrocoremedical.com); USA-s tehtud esialgsete katsete tulemused on paljulubavad ning see seade võib olla hea abiline koerte epilepsia ravimisel. Käega hoitava väikese seadme asetamiseks nahale (just vagaalnärvi kohale) peab koera kaela paremal poolel karva ära pügama. Seade edastab vagaalnärvile kolm korda päevas kolm minutit nõrga elektrivoolu impulsi.
Looduslikud tüvirakkude aktiveerijad. Krambid tekitavad aju neuronite kahjustusi, mis võivad põhjustada rakkude hävimist, seepärast looduslikud tüvirakkude talitluse aktiveerijad, nt StemPets® (www.stemtech.com) stimuleerivad luuüdi, et vabastada miljoneid täiskasvanud tüvirakke, mis vahetavad välja kahjustatud ajurakud.
Tihasheina ja palderjani tabletid. Neid kahte taime (saadaval nt www.dorwest.com) kasutatakse juba ammustest aegadest rahutute ja närviliste loomade ravimiseks.
Soovituslik annus: 1 või 2 tabletti 5 kg kehamassi kohta, soovitav kasutada kahe annusena.
Homöopaatilised vahendid. Hariliku ogaõuna ja musta belladonna (karumustika) tinktuurid on krampide ennetamiseks ette nähtud paljude looduslike ravivahendite koostises. Koduloomadele, kes kannatavad erinevatel põhjustel tekkivate krambihoogude all, soovitavad veterinaarid üsna sageli kahepäevast detoksikatsiooni, kasutades selliseid homöopaatilisi preparaate nagu kukerpuu, Nux Vomica ja Lymphomyosot.
Akupunktuur. Seda traditsioonilist Hiina ravimeetodit võib kasutada koos krambivastaste ravimitega ning koertele mõjub see väga hästi. Soovitavad on 15–20-minutilised seansid 4–6 nädala jooksul.
Vitamiinid ja mineraalained. Varem arvati, et epilepsiat põhjustab madal vitamiinide B6 ja B12, foolhappe, magneesiumi, mangaani, seleeni, kaltsiumi ja tsingi tase, seepärast oleks hea, kui epileptiline koer saaks iga päev kõrgekvaliteetseid vitamiine ja mineraalaineid.
Susanne Unt
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.