Et loomade suhtlemine on suuresti mitteverbaalne, on nad üldjuhul head vaatlejad ja mitte ainult ei märka, vaid sageli ka kopeerivad inimeste pisimaidki käitumise iseärasusi.
Tänu sellele suudavad lemmikloomad peegeldada omanike emotsionaalseid seisundeid, nii positiivseid kui ka negatiivseid.On päevselge, et kassidel ja koertel on teadvus, mõtlemisvõime ja emotsioonid. Nad on intelligentsed ja õppimisvõimelised olendid, keda kannustab motivatsioon ja pidurdab selle puudumine. Meie lemmikud analüüsivad olukordi ja teevad järeldusi.
Kes töötavad lemmikloomadega või jagavad nendega oma igapäevast elu, teavad, et sarnaselt inimesele mõjutavad emotsioonid ja meeleolu ka loomade käitumist. Kindlasti on iga koera- ja kassiomanik tuttav oma neljajalgse sõbra tundeskaalaga ja võib pikalt jutustada oma lemmiku krutskitest ja tujudest. Loomad kogevad rõõmu, kiindumust, valu, viha, hirmu, paanikat, leina, nad väljendavad armastust, pühendumust, tähelepanu, uudishimu; nad naeravad, mossitavad ja suudavad väljendada ka keerulisemaid emotsioone nagu armukadedus, jälestus, imestus, imetlus ja häbi. Kes on harjunud loomi jälgima, märkab nende kordumatut temperamenti ja isikupära ning teab, et kahte täiesti sarnast isendit ei ole olemas.
Medali kaks külgeLooma käitumist hinnates tuleks vältida kiusatust tõlgendada looma inimesekeskselt. Veterinaarid kujundavad lemmikloomaomanike teadlikkust loomadele omasest käitumisest nii palju kui vastuvõtuaeg seda võimaldab. Kui tegemist on proaktiivse, teadliku loomaomanikuga, siis sellest üldjuhul piisab, eriti veel, kui inimesel tekib huvi oma looma käitumise kohta iseseisvalt juurde lugeda.Minu teraapiatuppa jõuavad äärmuslikud juhtumid, kus ini-mene on meeleheite lävel, sest tunneb end oma murega üksi. Sellises olukorras tasub enne loomast loobumist alati loomapsühholoogiga rääkida. Halb uudis on see, et mõni loom ongi erivajadustega, seevastu hea uudis on, et ka sellise lemmiklooma maailma saab nõnda korrastada, et looma turvatunne taastub ja probleemne käitumine lõpeb. Kuna rutiin suurendab turvatunnet, saab peaaegu kõikide loomadega tänu järjekindlale dressuurile elukvaliteeti kahjustamata edukalt kodu jagada.
Loomade käitumisnõustaja töö on delikaatne. Abi otsib, probleemi tõstatab ja arveid tasub inimene, kelle peres elab probleemse käitumisega loom, aga muutuste võimaldamiseks peab seesama inimene olema valmis oma hoiakuid, ebarealistlikke ootusi ja käitumismudeleid korrigeerima, sest kui muutujad jääksid samaks, oleks võrrandi vastus ikka samasugune. Uue, ja mis veel parem – soovitud tulemuse saavutamiseks tuleb inimesel oma ootused ja hoiakud reaalsusega läbi korrutada.
Kuidas looma käitumist mõõtaLoomade iseloomu ja emotsionaalseid seisundeid saab jälgida ja mõõta suhteliselt objektiivselt ja usaldusväärselt. Probleemid tekivad siis, kui peremehe tehtud järeldused ja looma käitumisele antud hinnangud ei ole ei objektiivsed ega usaldusväärsed. Sageli projitseerivad inimesed oma isikuomadusi, tundeid, mõtteid ja meeleolusid lemmikloomale. See ähmastab peremehe jaoks looma käitumise tegelikud põhjused.Inimkäitumise ja inimese isikuomaduste projitseerimine loomadele võib ju olla mõnikord lõbus, aga kui see muutub harjumuseks, ei näe me enam looma objektiivselt, vaid subjektiivselt, läbi projektsiooni. Selle asemel, et näha kassis kassi või koeras koera, tõlgendab inimene lemmiklooma nagu inimest. Pereliikmena elavate lemmikute puhul on selline nihe kerge tekkima. Loomapsühholoog Robert Andrysko on märkinud, et ”raskeim asi, milles omanikku veenda, on see, et ta kohtleks oma koera koerana.”
On tõsi, et teinekord meenutab looma käitumine inimest, kui loom püüab end selliste võtetega meile arusaadavaks teha, aga üldjuhul on nad täiesti rahul sellega, kes nad on. Pere lemmiku problemaatiline käitumine lööb välja, kui inimese ootused ja looma vajadused lähevad lahku. Ükskõik, kui õilsad meie motiivid ka poleks, tekitab tegelike vajaduste ignoreerimine loomal keerulisi käitumisprobleeme. Siinkohas algab loomapsühholoogi töö, kes tõlgib loomade eeldused ja vajadused peremehe jaoks inimkeelde ning katsub koostöös peremehega leida olukorrale optimaalse lahenduse.
Milleks lemmikloom?Enamik lemmikloomi võetakse puhtinimlikust vajadusest. Ka teaduslikult on tõestatud, et looma silitamine alandab pingeid ja ärevust, tasakaalustab vererõhku ja südametegevust. Lemmikloom tekitab turva- ja vajalikkuse tunnet, muudab meid mängulisemaks, võimaldab väljendada kiindumust, suurendab meie sotsiaalseid kontakte teiste inimestega ja soodustab tervislikke eluviise. Lemmikloomade terapeutilist kasutegurit on ammu märgatud ja see leiab kasutust mitmetes valdkondades.Loomad pakuvad meile seltsi, samas ei kaasne nendega inimsuhtlusele omaseid probleeme ja nõudmisi. Loomad aktsepteerivad inimest hinnangut andmata. Kõige selle tõttu loovad lähedased ja toetavad suhted loomadega tugevaid ja kestvaid sidemeid.Looma heaolu seisukohast on inimese ja looma suhted aga pahatihti hoopis ebatervislikud. Sageli omistavad omanikud loomale inimese roll ja kohtlevad teda kui last, sõpra või elukaaslast. Loomaomanikud, kelle jaoks lemmikloom on lapse aseaine, räägivad sageli “ärahellitamisest”, kui täidavad oma neljajalgsete pereliikmete väikseimaidki soove ja kapriise. See on üks lemmikloomade ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide, aga ka käitumishäirete peamisi põhjuseid. Samuti kopeerib lemmikloom peremehe närvilist või antisotsiaalset käitumist ja psühholoogilisi erisuseid.Loomad, kes on võetud perekonda noorest peast, viibivad kogu elu liigikaaslastest eraldi ja samastuvad inimestega. Et loomade suhtlemine on suuresti mitteverbaalne, on nad üldjuhul inimestest paremad vaatlejad ja mitte ainult ei märka, vaid sageli ka imiteerivad inimeste pisimaidki käitumise iseärasusi. Tänu sellele peegeldavad lemmikloomad sageli omanike emotsionaalseid seisundeid, nii positiivseid kui ka negatiivseid.Loomade käitumise spetsialist Michael Fox nimetab seda sümpateetiliseks resonantsiks. Sellest johtuvalt peegeldab lemmikloomade käitumine inimkeskkonda, kus ta elab ning väljendab oma inimestest pereliikmete hoiakuid ja käitumist.Loomad loevad inimeste kehakeelt märksa paremini kui inimesed ise. Paljud loomaomanikud ei adu, mil määral loomad nende mitteverbaalset käitumist peegeldavad. Ja kuna enamik inimesi on loomade algsest elukeskkonnast ja vajadustest täiesti võõrdunud, on nende jaoks normaalne, kui loomad käituvad nagu inimesed ning seetõttu tundub neile loomulik omistada loomadele inimeste omadusi.Veterinaaridele ja loomapsühholoogidele on see teema väga tuttav ja paljud neist nõustuksid väitega, et vähemalt 50% loomade käitumisprobleemidest saab lahendada loomaomanikke nõustades, juhtides nende tähelepanu looma näiliselt ebaadekvaatse käitumise algpõhjustele.Seda on üllatav kuulda, aga suur osa loomade probleemidest on kujunenud välja peremeeste tõttu ning tänu sellele lahendatavad loomaomanike hoiakuid ja käitumist reguleerides. Loomade käitumisprobleemide lahendamine sarnaneb paariteraapiaga, sest loom ja omanik on omavahel sümbiootilises suhtes ja looma tervenemine käitumishäiretest algab loomaomanikust.Veel üks delikaatne teema om lapsed ja loomad. On palju vastutustundlikke lapsevanemaid, kelle jaoks lemmiklooma võtmine on kaalutletud otsus ja pereliikmetele looma võtmisega lisandunud kohustuste täitmist jälgitakse ühiselt pereringis ning kogu pere on teadvustanud looma vajadust ja õigust olla loom.Kahjuks on ka selliseid lapsevanemaid, kes näevad koerakutsikas või kassipojas ainult lapse meelelahtuse allikat ja mänguasja. Vanemate suhtumine kandub üle lapsele ja peale kasvab uus põlvkond vastutustundetuid hüvede tarbijaid, kes näevad looma objektina, kelle kaudu saab rahuldada tulevikus oma staatuse või saavutuse vajadust. Kui sellise taustaga peremeeste lemmikloomad nendele pandud ootusi ei täida, loomad hüljatakse.Pole vahet, kas lemmikloomas nähakse inimest või objekti, sest mõlemal juhul loomade tegelikke vajadusi ignoreeritakse või moonutatakse inimese vajaduste poolt, mille tulemusena tekivadki loomadel esmalt käitumishäired ja hiljem ka füüsilised haigused.Loomade käitumisnõustajana kutsun loomaomanikke üles mõistma, et loom käitub nagu loom isegi juhul, kui me armastame teda nagu pereliiget. Koer või kass ei ole väike inimene, küll aga surmani ustav kaaslane, kes armastab sind tingimusteta. Aitad tal seda teha, kui vastutad ja otsustad tema eest teadlikult. Tõdesime eespool, et lemmikloom mõjub inimese tervisele hästi. Kindlasti ei peaks loom selle eest oma tervisega maksma.
Jõudu ja armastust teie loomasõbralikesse peredesse!
Katre Scott-Hopkins
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.