Uisutreener Anna Levandi retriiver Villy on õnnega koos: tal on palju vabadust ja kodu metsa keskel.
Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ja millised neljajalgsed sõbrad olid teie kodus lapsepõlves?
Koerad meeldisid alati. Väiksena ütlesin emale,et vabastame mõned toad (elasime 3-toalises korteris),nii ei saaks kõik kodutud koerad üles korjata ja sööta.
Millal ja kuidas retriiver Villy teie perre sattus?Unistasime koerast juba ammu, aga korterisse ei tahtnud võta. Nii kui maja sai valmis,12 aastat tagasi, kohe võtsime koera.
Mida põnevat olete Villyga koos teinud ning kas käite temaga jalutamas ja jooksmas ka?
Kui oli ta noorem,jooksis kõikidega,kes meil majas käib jooksmas. Praegu ta on juba vanakene, enam ei jookse.
Kas Villyl on suukorv peas, kui ta õues käib?
Suukorvi me oma koerale ei pane üldse. See oleks tema jaoks alandamine. Ta on liiga tark koer,et kedagi hammustada.
Milline on teie koera lemmiktoit ja kui palju ta päevas sööb?
Selline tunne,et ta võib süüa terve päev, aga me loomulikult ei taha oma koerale liiga teha. Tema lemmiktoit on igasugune inimeste söök.
Kuidas te oma koera eest hoolitsete?
Pean tunnistama,et nii väga me ei tegele Villyga. Liiga vähe ise oleme kodus. Tal on vaba kasvatus. Elab nii õues, kui ka maja sees. Alati õnnelik kui õhtul jõuame koju,siis saab rohkesti pai ja kõrva taga sügamist,mida tal väga meeldib.
Kui teid kodus pole, kes siis Villy eest hoolitseb?
Kui oleme ära, siis Allari vanemad hea meelega hoolitsevad Vilyly eest. Töö juurde ei ole koera kunagi kaasa võtnud, see ei ole õige koht tema jaoks. Talle meeldib mets ja vabadus. Meie maja asub metsas. Keti otsa me koera iialgi ei pane.
Millised on tulevikuplaanid, kas plaanite veel mõnda lemmiklooma oma perre võtta?
Ei tee plaane, naudime Villyt nii kaua kui ta on meil.
Hillar Kohv
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.