lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

Alkohol maitseb ka loomadele

Tuleb välja, et looduses on ­baarid nii imetajatele, lindudele kui putukatele.

Looduses leidub alkoholi ülevalminud puuviljades ja marjades, ka troopilistes õites – taimedes, mis sisaldavad suhkrut ning teatud tingimustes hakkavad käärima ja muutuvad etüülpiirituseks. Tõsi – looduse märjukeses on etüülpiiritust väga vähe, kuid loomadele sellest piisab.
Ikka veel pole leitud selget vastust, miks tavatsevad loomad purjutada. Etüülpiiritus on loomade jaoks mürk, mis tõmbab rakkudest vee välja ja soodustab nende hävimist ning mõjub halvasti ka paljunemisprotsessile. Miks elusolendid, kellesse on programmeeritud tugev ellujäämisinstinkt, rikuvad oma tervist?
Oletame, et tühine piiritusekogus ei mõjuta imetajaid ja linde, kuid putukad peaksid kohe kindlasti olema karsklased – neil on vähe rakke ning nad paljunevad halvasti. Aga ei! Kui loomadele ja lindudele piisab lõbusast ja bravuurikamast olekust, siis putukad joovad end sõna otseses mõttes käpuli, kuni ei püsi enam ei jalgadel ega tiibadel...
Tõsi – tuleb ette ka erandeid. Kahe aasta eest kukkus Austraalias puudelt sadu purjus ahve ja linde. Veterinaarid selgitasid, et pikaajalise kuivaperioodi tõttu oli loomade ainukeseks vedelikuallikaks käärinud puuviljamahl.

Putukad on kõige kõvemad viinaninad
Inimeste elupaikades ei ütle kärbsed ja prussakad ära käärinud keedisest ja veinist, kuid loodus on hoolitsenud ka metsikute baaride eest. Näiteks USA-s kogunevad tuhanded oranžid danaiidid (liblikaliik) kevaditi kohtadesse, kus kasvavad erilised männid, mille pungade mahl muutub õitsemise teatud staadiumis uimastavaks. Liblikad joovad nii kaua, kuni kukuvad selili maha ja muutuvad oimetuks. Kogu ümbrus näeb välja nagu oleks see kaetud oranži vaibaga! Pärast mitmetunnilist uinakut kleepuvad putukad jälle männipungadele ning joovad ennast jälle täis...  Ja nii nädal aega järjest! Muide – liblikate balli kasutab ka toiduahela järgmine lüli – linnud, kes söövad vindiseid putukaid ja jäävad ise purju. Pealtnägijate jutu järgi on purjus lindude laul kohutav, see on pigem röökimine.  
Käärima läinud puuvilju ja marju naudivad kõige enam papagoid, kuid meie kontinendi lindude seas on kõige suuremad joodikud punarinnad ja rästad. Purju jäädes hakkavad nad kummaliselt käituma ning uinuvad oksal istudes – inimesed võivad neid isegi kätte võtta. Inglise ornitoloog David Norman on uurinud, et rästad magavad alkoholijoobe väga kiiresti välja – pooleteise-kahe tunni pärast on nad jälle lennuvõimelised.
Muide, alkoholi pruugivad ka kodulinnud. Ühes majapidamises sõi kalkun liiga palju käärima läinud kirsse ja jäi magama. Pealegi nii sügavasse unne, et perenaine võttis ta kätte ja järeldas, et lind on surnud, aga veel soe – peab kiiresti supiks keetma! Juba peaaegu paljaks kitkutult sai kalkun lõpuks kaineks, avas silmad ja pistis karjuma! Karjuma hakkas ka perenaine...

Susanna Unt

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar