lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Akvaariumi soetamine toob kaasa hulga mõttetööd

Inimeste huvi akvaristika vastu võib tekkida erinevatel põhjustel - kes nägi kusagil uhket akvaariumi ja soovib sellist endalegi koju, kes soovib lapsele lemmikloomaks akvaariumikalu...

Halvem variant kui disaineril on tulnud mõte kasutada akvaariumi sisekujundusliku elemendina, või kui näiteks keegi vastutustundetu külaline on toonud kingituseks kuldkala mullakvaariumis. Nii ehk naa, tekib ilmselt küsimus, mida siis toob endaga kaasa akvaariumi soetamine? Milliseid lisakohustusi see toob kaasa värskele akvaariumi omanikule? Akvaariumikalad on samamoodi lemmikloomad nagu koerad ja kassid, neil on samuti omad vajadused. Nad ei vaja mitu korda päevas jalutama viimist ning ei oska oma vajadusi haukumise, näugumise ja kraapimisega väljendada, kuid see ei tähenda, et neil vajadusi poleks. Kalade heaolu jaoks on vajalik, et akvaariumis tekiks nende jaoks tavapärane elukeskkond - veeparameetrid peavad olema sobivad, mõne kala jaoks on oluline et oleks peidupaiku koobaste jms. näol, teised vajavad akvaariumis juurikat, mida raspeldada, kolmandad vajavad põhjapinnaseks pehmet liiva, et nad saaksid seal tuhnida. Kui keskkond ei vasta kalade ootustele, siis kalad on stressis ning nende organism nõrgeneb ning nad võivad haigestuda. Akvaariumi võib võtta kui oma väikest kuningriiki, mille kuningaks on akvarist – kas see kuningriik on oma asukatele paradiisiks või piinakambriks, on kuninga teha.

Mida kalad vajavad?
Nagu teisedki koduloomad, vajavad ka akvaariumikalad regulaarset söötmist. Selleks võib küll soetada automaatsöötja, kuid söötmise aeg on väga sobiv selleks et näha, kas kaladega on kõik korras, kas keegi neist pole haigestunud, viga saanud vms. Sestap soovitaks automaatsöötjat kasutada vaid pikema kodust äraoleku ajal. Tasub teada, et normaalselt toidetud kalad saavad vabalt ilma toitmiseta hakkama nädala, enamasti isegi kaks nädalat - nii et kui muret teeb lühemaajaline kodust eemalolek, siis see pole probleemiks. Pikema äraoleku ajaks tuleb siiski soetada automaatsöötja või leppida kokku sugulaste-naabritega. Tõsi, elu on näidanud, et vahel on üsna raske teha akvaristikast kaugetele inimestele selgeks, millise katastroofi võib kaasa tuua liigne söötmine.
Akvaariumi hooldus tähendab enamasti ka regulaarset osalist veevahetust akvaariumis, sellega viiakse akvaariumist välja sinna kogunevad jääkained (sissetöötanud akvaariumis on selleks üldjuhul nitraadid). Suurematel akvaariumitel kasutatakse vahel ka automaatset veevahetust, siis pole akvaariumi omanikul enam vajadust sellega tegeleda.
Ja lõpuks, kui ka kalade toitmine ja veevahetus on automatiseeritud, tuleb ikkagi kord nädalas ise tegeleda akvaariumiklaaside jms. puhtaks nühkimise ning juhul kui tegu taimeakvaariumiga, siis ka taimede kärpimisega. Aeg-ajalt vajab ka filter puhastamist. Nii et kui keegi lubab teha täiesti hooldusvaba akvaariumi, siis seda ei saa tõsiselt võtta - võib küll teha akvaariumi mis vajab väga vähest hooldust, kuid päris hooldusvaba pole ükski akvaarium. Kuid milline on hobi, mille peale ei kulu üldse aega?

Kui kõik läheb viltu
Lapsevanemad soovivad ilmselt ka selles osas mingit aimu, mis saab siis, kui lapsel kaob huvi akvaariumi vastu. Sama mure võib loomulikult tekkida ka neil, kes lihtsalt akvaristikas oma esimesi samme kaaluvad ja kahtlevad, kas nad pikemalt viitsiks sellega tegeleda.
Üldiselt akvaariumi ja sinna juurde käiva tehnika saab maha müüa foorum.akvarist.ee, osta.ee , kuulutustelehtede jms. kaudu, mis sobivad selleks hästi. Nagu ikka kasutatud asjade korral, ei tasu unistada alghinna tagasisaamisest.
Taimede ja kaladega on ehk keerulisemgi, sõltuvalt sellest, mis taimede/kaladega on täpsemalt tegu ja mis seisukorras nad on, võib nendegi eest midagi saada. Ilmselt tasub neid pakkuda eeskätt akvaristide foorumis, heal juhul võib saada ka mõne poega kaubale - kuid ei tasu unistadagi letihinnast! Samas, kui mitte iga senti taga ajada, siis tasuta või sümboolse summa eest reeglina leiab oma lemmikutele uue kodu. Kõige keerulisem on ehk eluspoegijatega, nende sigimisvõimet arvestades võib küll juhtuda, et sellele parvele uue kodu leidmine muutub ka tasuta jagamise korral lootusetuks ülesandeks.
Nii et loobumise korral mõningane rahaline kaotus on kindel – see polegi ju antiigi või postmarkide kogumine, mille väärtus aja jooksul vaid kasvab...

Akvaariumi jaoks koha leidmine
Üks esimesi asju akvaariumi planeerimisel on sellele sobiva koha leidmine. See on üsna oluline, sest akvaariumi hilisem liigutamine on problemaatiline. Mida tuleb silmas pidada akvaariumile koha leidmisel?
Asukoht võiks olla loomulikult selline, et akvaariumis toimuvat oleks mugav jälgida. See on üsna subjektiivne, eks igaüks peab ise sellele mõtlema. Enamasti aga valitakse koht ja kõrgus selline, et oleks mugav tugitoolis või diivanil istudes nautida vaadet oma loodusteleviisorile.
Koht peab olema sobiv seadmete ühendamiseks. Enamasti pannakse akvaarium aluskapile, see tähendab, et filtri ja muu vajaliku saab akvaariumi alla kappi ära peita. Akvaariumikapi taga peaks aga olema piisavalt ruumi kaablite ja voolikutega asjatamiseks, nii 7,5 cm peaks olema piisav. Kui filtri voolikute ühendamiseks on akvaariumi põhjas väljaviigud, siis on kapi taga pisut vähem toimetamist, kuid elektrijuhtmete jaoks tuleb ikkagi ruumi jätta. Akvaariumi ees ja kohal on vajalik tublisti vaba ruumi, et oleks mugav veevahetust, akvaariumi puhastust, taimede kärpimist jms, teostada. Asukoht võiks olla pistikupesa läheduses (elektrijuhtmetel peaks olema enne pistikut silmus, et vesi ei voolaks juhtmeid mööda pistikupessa). Veekraani ja kanalisatsiooni lähedus on olulised juhul kui on tahtmist teha automaatset veevahetust, kuid lihtsustab ka muidu veevahetust - voolikute vedamise või pangedega liikumise distants on sedajagu lühem.
Akvaarium peaks olema kalade seisukohast sobivalt paigutatud - helid, vibratsioon, liikumine, kuumus mõjutavad akvaariumis olevate kalade tervist. On selge, et kõlarite, pesumasina, televiisori jm vibratsiooni ja valgusefekte tekitavate kodumasinate lähedus tekitab kaladele stressi ning pikemas perspektiivis kalade tervis võib halveneda. Ukse lähedus pole hea, nagu ka selline koridor, kus pidevalt edasi-tagasi sagitakse. Radiaatori ja ahju lähedus ei sobi. Ootamatu järsk valgustuse muutus (heledast kottpimedani ruumis mõjub kaladele ka halvasti. Ja lõpuks tuleks vältida suvisel ajal akvaariumi otsese päikesevalguse kätte jäämist, see soodustab vetikate vohamist ning ka akvaariumi ülekuumenemist ajal, mil see niigi kipub probleemiks olema.
Kui tegemist on suurema akvaariumiga, tuleb arvestada akvaariumi raskusega. Kui on vana paneelmaja või puumaja, siis seda enam tasub enne suure akvaariumi soetamist veenduda, et selle kaal ei ületa vahelae kandevõimet. Esimesel korrusel on must stsenaarium vaid põranda läbivajumine või keldrisse kukkumine, ülemiselt korruselt läbi põranda naabri korterisse kukkumine pole just meeldiv perspektiiv. Kui aluskapina on kasutatakse mitte spetsiaalset kappi, vaidmuud, tasub kapi vastupidavust kontrollida. Puitpõranda korral sätiks aluskapi võimaluse korral nii et kapp toetuks alustaladele. Aluskapp tuleb ajada loodi.

Rein Rüüsak

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar